Diktatuurid kahe maailmasõja vahel
Ajutine
valitsus korraldab rahvuskogu ehk Asutava kogu valimised. Rahvuskogu koguneb Weimari
linnas ja koostab vabariikliku põhiseaduse. Uut riiki nimetatakse Weimari vabariigiks. Uue
põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja
seda nimetatakse Reichstagiks. Täidesaatev võim on valitsusel ja valitsusjuht on kantsel.
Riigil on ka president, kes valitakse rahava poolt ja, kes nimetab ametisse kantsleri. Ebert,
sotsalistide liider, saab presidendiks. Weimari vabariigi sõjaliseks jõuks on Vabakorpused -
Freikorps, mis koosnevad vandest sõjaväelastes.
Weimari vabariigi opositsioon
Kodanlik klikk on võimul. Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on
valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev
opositsioon paremalt kui vasakult (kommunistid vasakul, sõjaväelised paremal).
1. Kõige pealt üritavad mässu valitsuse vastu kommunistid
annaabi.ee 
