Pärast sõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinenud. Siis aga hakkas levima siin uus usuvool nn. pietism. Nemad püüdsid siinset usuelu elavdada, samuti lähendasid nad luteri usku Esti rahvale. · Veel levis siin vennasteliikumine. Eestvedajateks olid hernhuutlased saksa rändkäsitöölised, kes tõid selle 1830.a Eestisse. Nad meeldisid siinsetele talupoegadele, sest nad pidasid tähtsaks kõlblust, alandlikkust ja sotsaiaalset võrdsust. Nad hakkasid rajama raamutukogusid, koore, orkeistreid ja sellega andsid eeskuju talupoegadele. Nende tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule hävitasid vanu ohvrikohti, torupille, ehteid Ratsionalism · 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja
Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati läbirääkimisi ja jõuti Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppeni. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes teatavaid jäeleandmisi. Ühtlasi sõlmiti ka rahu viieks aastaks.