väiksemaid. Meråkeri koolis on õppinud Frode Estil, Tor Arne Hetland, Petter Northug, Eldar Rønning, laskesuusaäss Tora Berger tugev kool! Andrease geograafiaõpetaja ja üks suusasuunaja oli su igirivaal Estil. Kas temaga nõu pidasite? Kohtusime küll, kui seal käisin, aga rääkisime rohkem endi käekäigust. Andrease kohta ütles Estil, et treeneritele meeldib tema oskus trennis kaasa mõelda ja targalt tegutseda. Anette õpib teist aastat Soomes, Sotkamo kooli spordiklassis ja treenib Vuokatti spordiakadeemias. Kõik klapib? Tingimused on head, Anettele meeldib. Koolil on kõrge tase. Sotsis tulid vilistlastest medalile Kerttu ja Iivo Niskanen, Krista Lähteenmäki ja lumelaudur Enni Rukajärvi. Soome keele sai Anette suhu Sotkamos, esialgu ei saanud ta jutust suurt aru. Suusas areneb ta rahulikult, suuremate hüpeteta Kuidas sul koolis hinded olid ja kuidas on nüüd lastel? No mul võinuks ilusamad hinded olla
kalevalamõõduline ,,Hällilaul". Sajandi lõpupoolel tegutses esimene soomekeelne luuletajate suguvõsa -> neli Achreniust (Abraham, Simon, Henrik ja Abrahami poeg Antti). 18. sajandi kirjanduse tundjad on leidnud kriitlise hindamisega, et tõuseb esile vaid kolm nime: Henrik Lilius, Henrik Achrenius (kalevalamõõdulised õnnitlus- ja tähtpäevaluuletused, Bellmanni laadis laulud ,,Tavaline pruut tantsib"), kolmas on Sotkamo kirikhärra Johan Frosterus (1720 1809) (luuleteos ,,Jumala pühast seadusest", mis kuulub oma sajandi soomekeelse luule paremikku, lisaks sellele oli ta ka prosaist). Creutz ja Franzen => erinevalt soomekeelsest luulest on 18. saj lõpu rootsikeelsel lüürikal pakkuda nimetamisväärseid luuletajaid: Frese, Creutz, Franzen ja Choraeus. Kõik neli siirdusid Rootsi. Creutz kirjutas oma luuletoodangu Stockholmi aastatel, tema luule käsitles
annaabi.ee 
