ENSV (Eesti Nõukogude sotisialistlik vabariik)
Eesti NSV
Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad.
Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö
Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et
haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone
järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas
suuremat bürokraatiat.
Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium
(selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht.
Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel
kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid
need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat
edutati neid ju...
annaabi.ee 
