Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine
võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia,
Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale,
Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva
kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks.
1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei
kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui
sotisalistlikku riiki.
Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias.
1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud
piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama
sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV,
Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia).
Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku
annaabi.ee 
