Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia
Sisepoliitiline elu polnud
kuigi kirju, peamiselt olid valitsejateks konservatiivid.
Prantsusmaal seevastu oli keskmiselt kaks valitsust aastas, poliitiline elu oli väga kirev,
sest parteisid oli palju. Majanduskriisist said nad edukalt välja, sest neid aitasid uued riigiga
liidetud alad, suured edusammud erinevates tööstuses ja kalanduses.
Ka Prantusmaal oli oht diktatuuriks. Pärast äärmuslaste mässu mahasurumist loodi
Rahvarinne, kuhu koondusid sotialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad.
1936. aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Kommunistid keeldusid valitsusse
astumast, kuid toetasid seda siiski. Rahvarinne viis läbi palju muudatusi, mis pidid rahvast
igat pidi aitama. Suudeti küll diktatuurioht kõrvaldada, aga 1930. aastate lõpul kerkis
silmapiirile suur välisoht Saksamaa näol.
Üldjoones olid diktatuurid tol ajal vajalikud ja loomulikud tekkima. Diktatuurid tekkisid