Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine
tegelevaid ühiskonna institutsioone nimetatakse sotsialiseerumisagentideks, nt perekond, kultuur, kool, eakaaslased,
massimeedia, kool jne.
Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase
ülesehituse poolest. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste keskmesse vaimsed väärtused ja
keskkonnaprobleemid.
Sotsiaalsete liikumiste tunnused
Üleilmne ulatus
Otsesed aktsioonid
Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda
On probleemipõhised
Ideoloogia korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest
ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus.
Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia.
Liberaalne heaolumudel (etaloniks on USA, Suurbritannia)
Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus