ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE
Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool
Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt.
(pildil Jakob Hurt)
1883. aastal tekkinud lõhe
Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis
võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud
mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna
kartis, et Köleri kätte antud raha enam tagasi ei saa. Köleri pooldajad korraldasid
seepeale Jakob Hurda tagandamise ja Köleri presidendiks valimise. Hurt keeldus
aga presidendi kohalt lahkumast ning pöördus kaebusega Liivimaa kuberneri
poole. Tüli lõppes sellega, et valitsus võttis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahad
(enam kui 104 000 rubla) enda hoole alla, peakomitee ja abikomiteed aga saadeti
annaabi.ee 
