Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Olemine, mis omakorda jaguneb kaheks Erisuseks ning annab maailmale näo), kuigi Jungi hea
ja kurja käsitlus on palju ,,zurvanistlikum". Märkimisväärne on see, et nii Tao kui Pleroma on
mõlemad ebaisikulised, algühtsust sümboliseerivad printsiibid, mis eelnevad jumalatele.
Erinevus seisneb selles, et kui taoismi Yin ja Yang ei ole isikulised, siis Jungi hea ,,jumal-
Päike" ning kuri ,,jumal-Kurat" on väga selgelt isiksustatud. Soterioloogilises plaanis on Jungil
ainus tee eristumine ehk individuatsioon, taoismil aga vastupidiselt ühinemine taoga. Mõlemale
õpetusele on omane sujuv, märkamatult üksteiseks üleminev ja vastastikku tihedasti seostuv
nähtuste käsitlemine.
5.3. Võrdlus iraani usundiga
5.3.1. Zoroastrism
Kõigepealt tuleb selgitada, et iraani ehk pärsia usundi all peetakse tavakäsitluses silmas
dualismi. Terminit ,,iraani usund" kasutan siinkohal koondnimetusena, kuivõrd see on aja