"soterioloogilises" - 1 õppematerjal

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Olemine, mis omakorda jaguneb kaheks Erisuseks ning annab maailmale näo), kuigi Jungi hea ja kurja käsitlus on palju ,,zurvanistlikum". Märkimisväärne on see, et nii Tao kui Pleroma on mõlemad ebaisikulised, algühtsust sümboliseerivad printsiibid, mis eelnevad jumalatele. Erinevus seisneb selles, et kui taoismi Yin ja Yang ei ole isikulised, siis Jungi hea ,,jumal- Päike" ning kuri ,,jumal-Kurat" on väga selgelt isiksustatud. Soterioloogilises plaanis on Jungil ainus tee eristumine ehk individuatsioon, taoismil aga vastupidiselt ühinemine taoga. Mõlemale õpetusele on omane sujuv, märkamatult üksteiseks üleminev ja vastastikku tihedasti seostuv nähtuste käsitlemine. 5.3. Võrdlus iraani usundiga 5.3.1. Zoroastrism Kõigepealt tuleb selgitada, et iraani ehk pärsia usundi all peetakse tavakäsitluses silmas dualismi. Terminit ,,iraani usund" kasutan siinkohal koondnimetusena, kuivõrd see on aja