Õiguse sotsioloogia
frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule
teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate)
vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine.
E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted
teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid.
Nende poolt taunitava käitumise läbi on tal hirm selliste inimeste sossingust ilmajäämise ees.
Ratsionaalse valiku teooria kohaselt teab inimene täpselt, mida ta teeb. Ta on teadlik
ka oma kuritegelikust käitumisest. Sellele vaatamata ta oma käitumist ei muuda. D.
CORNISHi käsitluse järgi kurjategija veeretab süü kannatanule ja leiab, et see, mis juhtus, on
kaanatanule paras. Inimesed õpivad vastavaid arvamusi teistelt ja omandavad neid ka
massikultuuri (näiteks filimid) kaudu.
6. Sotsiaaluurimuste strateegiad.
annaabi.ee 
