ettekujutajatelt. Tänapäevaks on see teadus muutunud palju täpsemaks ja enam ei kasutata ennustajaid ega vaadata tähti, vajd on olemas spetsaalsed mõõteriistad, mis on nii võrd tundlikud, et suudavad ära määrata maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus ja paljud muud vajalikud faktid. Mis puutub maavärina ennetamis, siis juba ammu on inimesed märganud erinevaid n.ö märke enne looduskatastroofi. Seda võib näha nii loomade käitumisest, ilmastikkust ning ka ,,kivimite sosistamisest". ,,Kui kihid Maa sügavuses liiguvad, tekivad omapärased helid, mida põhjustavad väikesed praod ja lõhed, tükkide, osakeste ja terakeste hõõrdumine üksteise vast. Kõik koos moodustavad need helid üldise müra, mida seismoloogid nimetavad kivimite sosinaks. Maapõue sosinat kuulates saab teada maavärina lähenemisest, sest on kindlaks tehtud, et sosin on tema olmne ettekuulutaja."(Muranov1986:158)
Kirjutades õpilase Õpetajana on kerge kinnistuda negatiivsele käitumisele, osutada tähelepanu ja reageerida üle tööle „hästi tehtud“, „oivaline“ või „suurepärane töö (9/10)“ võime loomulikult last ergutada, hulgale häirivatele käitumisviisidele, mis ulatuvad jalgade sahistamisest ja sosistamisest sel ajal aga see ei ütle talle, mis on „hea“, „oivaline“ või „suurepärane“ (või miks). Võrrelge neid kui õpetaja räägib, hilinemistele ja hõikumisele reageerimiseni. Kuigi me peame häirivaid ja märkusi kommentaariga nagu: „sõnad, millega sa kirjeldasid üksildust ja eraldatust nõm- kordarikkuvaid käitumisviise juhtima – ja korrigeerima - peame korrigeerimist ka julgustamisega medel..
annaabi.ee 
