Teraviljad referaat
füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja
aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks,
kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati,
sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks.
Üldiseloomustus
Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri
suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on
1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja
sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda.
Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid
vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või
septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda
temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades