Vasakule tekib sorteeritud massiiv. Igal sammul otsitakse järgmise elemendi kohale sobivat arvu, mis on ühtlasi sorteerimata osa väikseim arv. 1) alusta esimesest elemendist 2) otsi sorteerimata osast vähim arv 3) vaheta leitud arv sorteeritud osale järgneva arvuga 4) vii järg edasi 5) korda tegevust, kuni massiiv on läbitud. Keerukus O(n2). Tugev külg – tulemusi võib juba sorteerimise käigus väljastada. Nõrk külg – sorteerimise kiirus ei sõltu massiivi varasemast sorteeritusest. Tööd tehakse alati samapalju. Sorteerimine kuhjaga – kahendkuhi (kahendpuu kujuline andmestruktuur, realiseeritakse massiivi abil). Kuhjas olevad elemendid teatud reegli abil järjestatud, vastavalt kuhja omadusele. Iga tipp on üks element kuhjas. Puu juur on kõige suurem element indeksiga 1. Keerukus O(n log n). Tugev külg – ei vaja lisamälu. Nõrk külg – sorteeritud massiiv hakkab tekkima massiivi lõpust
2. Leia talle sobiv kohta temast vasakul olevate kirjete hulgas (selleks tuleb teda võrrelda vasakule poole jäävate kirjetega, kuni õigekoht on leitud ). 3. Nihuta kirjed eest ära, et paigutada vaatlusalune kirje oma kohale. 4. Korda tegevust kõigi kirjetega kuni massiivi lõpuni. • Keerukus: Halvimal ja keskmisel juhul O(n2) ning parimal juhul O(n) (sõltuvalt massiivi eelnevast sorteeritusest). • Eripärad: o Massiivi sorteerimisel tekitab rohkem raskusi vahelepanekuks ruumi tegemine - kui arv lisatakse rea algusesse, tuleb nihutada kõiki ülejäänud kirjeid. Sobib paremini juhul, kui üksik uus kirje on vaja õigesse kohta lisada. o Või dünaamilise nimistu sorteerimiseks, kus kirjeid ei ole vaja füüsiliselt ümber paigutada Algoritmid ja andmestruktuurid 2015
annaabi.ee 
