Lapimaa
Põhja poolset ala
eraldab sisemaast Hibiinide mäeahelik, mis püüab kinni õhumasse, mis tulevad Barentsi
merelt. (Suur Maailma Atlas) Kontinentaalsel Lapimaal langeb sademeid suhteliselt ühtlaselt
aastaringselt, vahel ületab talve periood ülejäänud aasta keskmist sedemete hulka.
Aastakeskmine 300-500mm. Kuivemates kohtades kõigest 250mm. (Ratcliffe, 2006)
Nii nagu sademed on ka temperatuur mõjutatud merelise ja mandrilise kliima erinevustest.
Sellest tulenevalt on lääne kaldal Soroy-is (Norra) veebruari keskmine temperatuur -2.5 oC ja
sisemaal Kautokeinos -14oC. Madalaimad temperatuurid on mõõdetud Kittiläs -51.5oC,
Karasjok-is (Norra) -51.4oC ja Karesuandos (Norra) -48.7oC. (Ratcliffe, 2006) Kui talvel on
kontinentaalne kliima kõige külmem, siis suvel on mandri siseosas kõige kõrgemad
temperatuurid. Lulea (Rootsi) ja Tornio (Soome) vaheline ala kuni 250km ulatuses põhja
suunas on kõige kontinentaalse sooja kliimaga. Sealse ala suve maksimum on olnud 28-30 oC.
annaabi.ee 
