Põhjavesi
veelademetega või veepidemetega. Selleks et aru saada, mis need lademed-pidemed
endast kujutavad, võib tuua lihtsa näite. Võtke kaks akvaariumi ning täitke üks neist
poolenisti liivaga ja teine saviga. Kui nüüd mõlemasse akvaariumi vett kallata, siis on
näha, et liiva sisse imbub vesi hästi. Savi peale jääb see pidama ja võib võtta aega mitu
kuud, enne kui vesi savisse imendub. Vee kättesaamisega on sama lugu
liivaakvaariumist soriseb see kraani avamisel kähku välja, savi puhul aga hakkab ainult
tilkuma. Täpselt samamoodi liigub vesi ka maapõues. Veelademetest, ehk nendest
kohtadest, kus kivid juhivad vett, saame vee hõlpsasti kätte. Veepidemetest, ehk neist
paigust, kus kivid vett ei juhi seal võib küll vett olla, aga seda kätte saada on väga
raske.
Laias laastus võib Eesti põhjaveekihid jagada kaheks. Põhja- ja Kesk-Eestis on lubjakivi
levikuala ning vee liikumine lubjakivis toimub mööda lubjakivilõhesid
annaabi.ee 
