NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
Kulutatakse 1,5 – 20% palgast
riiete ostu peale, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Enamjaolt soetatakse kaupa
rõivakauplustest, kuid poupulaarsust kogub Second Hand kaupluste külastatavus.
Järeldusena võib küsitluse tulemusest tuua ka, et Kotleri (2002) väide igal aastal
vähemalt kümneprotsendilisest internetikaubanduse püsiklientide arvu tõusust ei pea
paika. Rõivaste hinnad Eesti naistarbija arvates on enam-vähem sobilikud ning
sorimenti peetakse varieeruvaks. Järjest enam eelistatakse naiselikumat
rõivastumisstiili, nagu eelistati seda juba 90ndatel aastatel.
Jumestustarvete peale kulutab eestlanna 1,5 – 4% enda sissetulekust. Eelistatakse
kasutada spetsialiseeritud kaupluste teenuseid, võib järeldada, et antud kauplustes
pakutav teeninduskvaliteet meigiturul on parim. Igapäevane meikimine on
populaarne, nagu seda oli ka 1920ndatel aastatel. Jumestusvahendite sortiment