Too näiteid Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastamata munarakust. Seda nim. partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, vähilaadset, lehetäid). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu sisalikud, kahepaiksed ja kalad. 7. Milles seisneb paljunemise tähtus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Paljunemise tähtsus on liigi ja selle populatsioonide säilitamine. Mittesuguline on oluline sarnaste järglaste ja sorditunnuste säilitamiseks, saadakse lühikese ajaga suur hulk isendeid. Sugulisel on tähtis see, et järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Selgita mõisteid: Rakutsükkel- raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos- on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. · Karüokinees- raku tuuma jagunemine
Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad omavael ühinema ning paljunemisel saab organism edasi anda vaid pooled oma geenidest. On säilinud evol
annaabi.ee 
