Maasikas
Seejuures risoom ülemisest osast
kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued
harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest
pungadest vanadel risoomidel.
Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub
pindmises 20cm mullakihis.
3.2 Maasika maapealne osa
Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed. Leherootsualusel
asetsevad abilehed, mis on oluliseks sorditunnuseks, erinedes värvuse, pikkuse,
ja laiuse poolest. Mõnel sordi rootsul on säilinud rudimenteerunud abilehekesed.
Lehtede arv puhmal, nende suurus, värvus ja kuju on sortidel erinev. Uued lehed
hakkavad kasvama temperatuuril +6...+7 kraadi. Maasikalehtede kasvuks
soodsaim temperatuur on 20 21 kraadi. Lehestik uueneb pidevalt kogu
kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvujärgud on mais- juunis ja pärast
saagiaega, mil tekkinud lehed elavad 70 80 päeva ning surevad hilissügisel.
annaabi.ee 
