Harilik kerahein Sissejuhatus Harilikku keraheina kohtab Eestis sageli kasvamas nii niitudel, teede ääres, võsastikes kui ka hõredades metsades. Kasvukohal moodustab mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 50 kuni 150 cm. SORDITUNNUSED Mitmeaastane, kõrge, hõredapuhmikuline pealishein. Hea söödaväärtus, kui niidetakse mitte hiljem kui loomise alguseni. Keraheinale sobivad mittehappelised ja kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal. Turbamuldadel on saak ebakindel, sest harilikku keraheina kahjustavad isegi mineraalmuldadel hilised kevadised öökülmad. Kerahein kasvab kevadel kiiresti, seetõttu sobib varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust
Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel 2
aastavahetuse. Enamik Kaug-Idast pärinevaid liike aga on sageli kõveratüvelised ning ebaühtlase võrakujuga, sobides seeläbi küll aktsentpuuks e. ,,solistiks", mitte aga massistutuspuuks. Enamik lehiseliike on ka väga kiirekasvulised ning nendega on võimalik saavutada väga kiiret haljastusefekti. Pealegi on nad väga dekoratiivsed juba noores eas. Kehised kuuluvad väga pikaealiste puude hulka. Lehistel esineb ka mitmeid vorme ja sorte, mille puhul ei oma tähtsust mitte liik, vaid sorditunnused. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse käbide järgi järgmiste lehiseliikidega: Euroopa lehis - Larix decidua Siberi lehis - L. sibirica Jaapani lehis - L. kaempferi Kuriili lehis - L. kurilensis Ameerika lehis - L. laricina 3.5. Perekond ebatsuuga - Pseudotsuga Ebatsuugaliike on maailmas erinevatel andmetel 5 ... 7, pluss alamliigid. Eestis kasvab vaid üks: harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii
annaabi.ee 
