100 cm. Kasvuks vajavad nõrgalt aluselist toitainetevaest pinnast ja päikeselist kasvukohta. Toitaineterikkas pinnases kasvavad taimed suureks ja vajavad siis kaitset. [13] Vägiheinu on kõige lihtsam paljundada seemnete abil. Nende paljundamine on aga problemaatiline. Kui aias kasvatatakse mitmeid liike, võib olla kindel, et järglaste hulgas on ristandeid. Kui aga soovitakse saada sordipuhtaid seemneid, tuleb õisikud eraldada paberkottidega. Sorte on küll võimalik paljundada ainult juurepistikute abil kasvuhoones, sest külgvõrseid moodustub harva. Kui seemned külvatakse kevadel aprillis-mais, õitseb juunist augustini, kuid kui külvata juulis-augustis, hakkab õitsema järgmise aasta mais. Seemned idanevad 18-21°C juures 15-20 päeva. [1, 13] 1.3. Haljastuses kasutatavad liigid
Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi. Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud 16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad omavahel üsna hõlpsasti, seepärast on sordipuhtaid taimi raske leida (Sander, 1010). 17 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) (joonis 3) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused
annaabi.ee 
