Eesti Vabariik
Eelistatud olid Vabadussõjast osavõtnud. Tasuta
jagati maad Vabadussõja teenete eest (autasumaa) ja hukkunud vabadusõdalaste
peredele.
EV
Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate
metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade
aluseks. Mõisa põllumajandusinventuur ja hooned ning mõisatesüdames jagati
üldjuhul samuti talide vahel laiali. Üksikud mõisad säiltati tervikuna ja muudeti
riigimõisateks (tõuaretus, sordiaretud, näidismajandus). Mõisamaade arvelt said
areneda ka alevid.
Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis-
Mooste põhikool.
Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd
kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti
piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda.
Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati