aastal kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene. Laenude tasumine osutus aga raskeks ning raha oli vaja juurde trükkida. 1924. kevadel käivitati uus majanduspoliitika, millega hakkas valitsus varasemast enam sekkuma majanduse suunamisse, püüdes tagada selle vastuoludeta arenemist. Orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiarengustele, kutseoskuste levitamisele. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform (markadelt mindi üle kroonile). Uus kurss osutus sobivaks, majandus tõusis. Välispoliitika 26. jaanuaril 1921, tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Ohuallikateks olid endiselt Saksmaa ning Venemaa. 1
aastal kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene. Laenude tasumine osutus aga raskeks ning raha oli vaja juurde trükkida. 1924. kevadel käivitati uus majanduspoliitika, millega hakkas valitsus varasemast enam sekkuma majanduse suunamisse, püüdes tagada selle vastuoludeta arenemist. Orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiarengustele, kutseoskuste levitamisele. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform (markadelt mindi üle kroonile). Uus kurss osutus sobivaks, majandus tõusis. Välispoliitika 26. jaanuaril 1921, tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Ohuallikateks olid endiselt Saksmaa ning Venemaa. 1