Ameerikas (Brasiilias portugali, mujal hispaania keel). germaani keeled (läänegermaani - inglise, hollandi ja saksa keel ning juudi keel ehk jidis. Põhjagermaani ehk skandinaavia keeled on taani, rootsi, norra ja islandi keel. balti keeled (läti ja leedu keel ning 1700. a paiku hääbunud preisi keel) slaavi keeled - u 265 milj kõnelejat. 3 alarühma: idaslaavi (vene, ukraina ja valgevene), lääneslaavi (poola, tsehhi, slovaki ja sorbi) ning lõunaslaavi (serbohorvaadi, makedoonia, sloveeni ja bulgaaria keel). iraani keeled, india keeled (indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele
kosuvadki üsna tempokalt. Üsna kiire rahvaarvu kasv kestab kuni 1970. aastani, mil aeglustub, end jätkab tõusu. 1990 ja 2000. aasta vahel on ka märgata kerget nihet ülespoole. Hetkel paistab olema keskmine eluiga stabiliseerunud ligikaudu 82 aasta juures. Minu isiklik ennustus on, et see kasvab veel 2-3 aastat, ning siis püsib aasta stabiilsena ning siis hakkab vaikselt langema. 2. Rahvuslik koosseis, usundid, keeled Räägitavad keeled: saksa (riigikeel), taani, sorbi, friisi. Usundid: kristlus (64%), protestantlus (32.3%), katoliiklus (31.0%), islam (5%) budism ja judaism (u. 0.25%), hinduism (0.1%) sikhism (0.09%), muud usundid (0.05%). Umbes 29.6% rahvastikust ei ole usklikud. Rahvuslik koosseis: Sakslasi: 91,5%, türklasi (2,4%), teisi (kreeklasi, itaallasi, poolakaid, venelasi, serbia-gruuslasi, hispaanlasi) rahvuseid on 6,1% 3. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus: 230 inimest ruutkilomeetri kohta
annaabi.ee 
