Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
tehismagusaine, niiskusesäilitaja, emulgaatori ja metalliioonide siduja rollis.
Sorbiinhappe nimetus tuleneb samuti pihlaka nimest. Ja pihlakamahlast ta 1859. aastal
eraldatigi. Looduslikult esineb seda orgaanilist hapet kõige rohkem just pihlakates ja
pihlakamahl oligi tootmisallikaks enne sünteetilise sorbiinhappe kasutuselevõttu. Vees
lahustub sorbiinhape halvasti. Tõsi, temperatuuri tõustes ühendi lahustuvus paraneb.
Nii sorbiinhappel kui ka tema sooladel, sorbaatidel, on mõjus pärm- ja hallitusseeni hävitav
või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide
alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatrium-sorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja
kaltsiumsorbaadi (E203). Kõnealune ühend ja tema soolad on tõhusama toimega kas
hapudes või hapestatud toiduainetes. Siit ka hoidistajate ammune praktiline tarkus, kes
pihlakaviljade mahla kasutasid teiste puuviljade ja marjade konserveerimisel.
annaabi.ee 
