Mulle meeldis A. Mälgu "Õitsev meri"
palju teid ning vähesed neist on kuivad“, „... sest mis jääb siis tütarlastele, kui mehedki hakkavad
kõnelema oma nukrusest ja käivad ohates ringi, süda näpu otsas.“
Mind natuke häiris, kuidas sündmusi oli nii palju ja aeg liikus nii kiiresti. Vahel oli raske end
lugedes sündmuste vahel ümber lülitada, sest mõtted olid alles eelmise juhtumi juures. Kuid nagu
enne öeldud, tänu Mälgu soravale jutustamisele ei seganud see väga.
Kokkuvõtteks on „Õitsev meri“ väga huvitav teos, mille tegelaste ja nende probleemidega on kerge
samastuda. Soovitaksin seda raamatut neile, kes ise mere lähedal elavad, kuna äratundmisrõõmu
peaks raamatus olema küllaga. Muidugi võiksid teost lugeda ka need, kes pole merega palju kokku
puutunud, sest teos annab väga hea ülevaate väikese kaluriküla inimeste elust.