teose kallal ligi 13 aastat. György Ligeti „ LuxAeterna“ Puudub pillikoosseis on vaid koor. Kooris on 16 liiget. Teos sisaldab mikropolüfooniat- harmooniad sulanduvad üksteisesse, maksimaalne helikõrgustik ja rütmiline tihedus. Iga osa on sama nootide jada, mis on eraldatud väike ajavahemike tagant. Keskendutakse meloodia, harmoonia ja rütmi asemel tämbrile. Minu meelest on tämber omapärane aga monotoonne. Koori liikmed jagunevad neljaks sopraniks, neljaks aldiks, neljaks tenoriks ja neljaks bassiks. Rütmitu- rütmi ei ole tunda. Terve teos sisaldab kahte ladinakeelset lauset: Lux aeterna luceat eis, Domine, cum sanctis tuis in aeternum, quia pius es. Requiem aeternam dona eis, Domine; et lux perpetua luceat eis. Emotsioon- pühalik/ jumalik, kõlab nagu oleks tegemist kirikulauluga, kuid pähe tuleb ka atmosfäär, kosmos ning teised dimensioonid.
Samal aastal (1816) valmib opera buffa ,,Sevilla habemeajaja" (Il barbiere di Siviglia; libreto põhineb Beaumarchais' Figaro-triloogia esimesel osal). Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid ,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma rahva ära Egiptuse vangipõlvest), melodramma semiserio ,,Varastaja harakas" (La gazza ladra). Paljud peaosad on kirjutatud lauljanna Isabella Colbran'ile, keda peeti tollal üheks paremaks sopraniks Euroopas (ja kellest sai Rossini abikaasa). Rossini on ise maininud, et tema ideaalid on lihtne meloodia (melodia semplice) ja selge rütm (ritmo chiaro), kusjuures tuleb mõista, et meloodiaga kaasnevad ka virtuoossed kaunistused. Rossini ,,firmamärgiks" peetakse sageli ka pikki crescendosid orkestris (kusjuures sama rütmimotiiv kordub kogu aeg), aga see esineb juba varasemates itaalia ooperites ning ulatub tegelikult tagasi Mannheimi sümfooniaheliloojate koolkonda (18
annaabi.ee 
