V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Sellest tuligi, et kui ta paratamatult sunnitud oli kõnelema, siis
oli ta keel raskevõitu ja kohmakas n¡ng kriuksus nagu roostes hingedega uks.
Kui me katsuksime läbi selle paksu ja kõva koorukese 'ungida Quasimodo hinge, kui
saaksime laskuda selle
143
ebardliku kehaehitusega olendi sügavasse sisemusse, kui meil võimalik oleks tungla
valgusel pilku heita läbipaistmatute elundite taha, uurida selle läbitungimatu olendi tumedat
siseelu, valgustada kõiki ta tumedaid kurusid, absurdseid soppisid ja heita äkki elava kiirtejoa
selle koopa põhjas kinnineeditud hinge, siis leiaksime kahtlemata selle õnnetu hinge
olevat nii viletsa, kängunud ja kössis, nagu need vangid Veneetsia vanglates, kes elulõpuni
olid kössi pigistatud ääretu kitsastes ja lühikestes kivikastides. Kindlasti kõhetub vaim
puudulikus
kehas. Quasimodo tundis eneses ainult oma keha järele loodud hingeliigutusi.
Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Ta aju oli erilaadne