Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
Leningradis veetnud Debora Vaarandi. Varsti pärast sõda avaldas ta koguni
kaks luulekogu. Olulise jälje jättis ta soome, vene ja saksa luule
eestindajana.
Samal ajal. kui kodueesdastest kirjanikud pidid liikuma stalinismi aja
kitsastes piirides, lõi paguluses õitsele mitmekesine eesti kirjandus ja
romaanitriloogiat, mille sündmustik liigub laial territooriumil Kesk- ja Lääne-
Euroopast kuni Vahemere kaugemate soppideni välja ("Põlev lipp", 1961;
"Viimne linn", 1962; "Surma ratsanikud", 1963) ja mitmed teised romaanid.
Kirjaniku väsimatu reisikirg aitas tal süveneda tema romaanide
kultuuriõhustikku.
1952. aastal ilmus Rootsis Arved Viirlaiu "Ristideta hauad", romaan
metsavendade võitlusest, mis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja tõlgiti
paljudesse keeltesse. Ka mitmes teises romaanis kasides Viirlaid eesti sõduri
teemat.