Tsaari-Venemaa 20.saj algul
Ka valge vormimüts peas oli heaks
sihtmärgiks. Samas jaapanlased kandsid khakivärvi mundrit, see tähendab, et
kaitsevärvuse saladus oli juba teada, kuid millegipärast Vene väes seda ei arvestatud.
Mõttetuna tundus ka mõõk. Jalaväeohvitser pidi seda alati kaasas kandma. Rahuajal
oli keelatud mõõka teritada õnnetusjuhtumite vältimiseks. Sõjaajal ei raiunud ükski
jalaväelane ühtki jaapanlast mõõgaga surnuks. Mõõk töllerdas jalgade vahel ja
1
takistas sopkadel liikumist. (Soovijad võivad täpsemalt lugeda: A. Ignatjev.
Viiskümmend aastat rivis I, II Tln 1959).
Vene-Jaapani sõjas osales ka umbes 1000 eestlast.
1905-1907. aasta revolutsioon.
Juba sõja ajal puhkes Venemaal revolutsioon.
9. jaan 1905 Verine Pühapäev. Sellele olid eelnenud streigid Peterburis. Papp Gapon
käis töölistega vestlemas, teinekord jagas või laenas raha. Rääkis, et tsaarile tuleb
saata palvekiri