Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine: Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui ka munarakud.
.. ... liiguvad ja haaravad toitu kulendite ehk pseudopoodide abil. Jagunevad amööbloomadeks (Amoebozoa), radiolaarideks (Radiolaria) ja päikeloomadeks (Heliozoa) Radiolaarid on eranditult mereorganismid, riimvees ei ela! Neil on mineraalne skelett strontsiumsulfaadist või ränioksiidist, viimasest võib sügavikes moodustuda radiolaarmuda. Päikeseloomi on suhteliselt vähe ja uuema käsitluse kohaselt kuuluvad nad teistesse rühmadesse. Elavad nii magevees kui merevees. Amööbilised sopistavad kulgemisel välja kulendi, millele järgneb ülejäänud rakk. Kulendite abil toimub ka toitumine fagotsütoosi teel. Palju liike elab vees ja mullas. Esineb parasiite: düsenteeriaamööb ehk Shigella. Surmava ajukahjustuse tekitab mudas elav Naegleria fowleri. Eosloomad Keerulise arengutsükliga ja sigimisvormide vaheldumisega ainuraksed. Paljud eosloomad tekitavad haigusi, näiteks koktsidioose (loomadel küülikud, kanad, sead), sh.
annaabi.ee 
