elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks. Ohukotid varustavad kopsusombukestest.Need on vaga ohukese kopse varske ohuga nii sisse-kui seinaga uhe avaga kotikesed.Labi ava liigub
Veest välja võetud kala sureb, sest lõpused kuivavad ning läbi kuiva pinna ei saa hingata. KAHEPAIKSED - neil on lihtsa ehitusega kopsud, mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109). Kuna kopsu sisepind on väike, ei jätku neil kopsudega hangitud hapnikust. Suure osa hapnikku saavad nad ka naha kaudu. Kui konn vees aktiivselt liigub, siis naha kaudu saadavast hapnikust jääb tal väheks ning ta peab tulema maa peale hingama. ROOMAJAD - kopsud on rohkem arenenud, need on sopilisemad ja suurema sisepinnaga. Seetõttu on gaasivahetus parem kui kahepaiksetel. (vt joonis õp lk 121) LINNUD - lindudel kulub lendamiseks väga palju energiat ja seepärast vajavad nad palju hapnikku. Lisaks kopsudele on neil õhukotid, mis on värske õhu panipaigaks ning varustavad lindu lendamise ajal kogu aeg varske õhuga. Lisaks muudavad õhukotid linnud lendamiseks kergemaks. Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138)
annaabi.ee 
