Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Kaev võis olla keset õue. Õue ümbritses aed.
19.saj mõisakaartide järgi võib Eesti taluõued jagada planeeringu järgi: ringikujulised õued hooned asusid
ebaühtlaste vahedega ümber õueplatsi, mis oli enamvähem ümarik või piklik. Mõni kõrvalhoone võis jääda
väljapoole seda ringi. Sellised õued olid omasemad Mandri-Eesti põhjaosale ja saartele. Sopilised õued
kõrvalhooned rühmitusid suhteliselt väikese õueplatsi ümber korrapäratult mitmeks eraldi sopiks, kuhu elamust viis
teerada, sellised olid valdavalt Lõuna-Eestis.
Korrapärastes õuedes õueplats oli enamvähem täisnurkselt neljakandiline ja selle kolmel või kõigil neljal
küljel asusid hooned kas üksikult või sirges reas. 19.saj alguses olid sellised vaid Kirde- ja Kagu-Eestis.
Iseloomulikud olid sajandi teisel poolel uutele taludele.
Vaba planeeringuga liitõued olid peamiselt Lõuna-Eestis. Krundi sees leidus suuremaid ja väiksemaid
annaabi.ee 
