August Gailit
vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud
võõrasse pessa - mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima - see
tekitab talle ainult naeru. Vitsad ei tee talle midagi, aga sõim jookseb nagu vihm
räästast alla. Ning seda lakkamatut lugemist - kui tuleb Ingelandist, on ta paat täis
raamatuid. Vahel katsub ka ise kirjutada värsse ja saadab neid kirjades üksildastele
tütarlastele, naistele ja peamiselt Eneken Üüvele. Ühe pikema soperdise lähetas
koguni ajakirjale. Ja kui see trükiti, naeris poiss kaua ja lõbusalt, ent loobus kohe
sellisest kõlvatusest.
"Ekke, roni kohe alla!" hüüab Neenu uuesti ning haarab paraja rooviku. "Oota aga,
sa poisinolk! Seekord sa ei pääse nii kergesti." /---/
"Memm, memm, sa jääd laadale hiljaks!" hüütakse äkki ülalt puu otsast.
Neenu Moor ei vasta, või on ta tukkuma jäänud? Silmadki õhtusest kuumast