Olla nagu kõik või jääda iseendaks
kas julgustavalt või allasuruvalt. Kriitikat on kahte tüüpi: vaenulik ja suunav kriitika.
Edasiviivaks, nagu kriitikat peetakse, võib nimetada vaid viimast, mis juhib kritiseeritu
tähelepanu nõrkadele kohtadele, millega võiks enam tegelda , ning headele külgedele, mis on
lootustandvad. Kriitika peab olema argumenteeritud ja selle eesmärgiks peab olema nõu
andmine, mitte maine ja kindlustunde kahjustamine. Sõim, pilked, sihipärane vigade otsimine,
ühesõnaga sopaloopimine kõikvõimalikel viisidel eesmärgiga kellegi mainet ja
enesehinnangut kahjustada see on iseloomulik joon eriti arengumaade ühiskondadele:
inimesed, kes kritiseerivad kritiseerimise pärast, rahuldamaks oma ,,vargamäe sündroomi"
põdeva ego vajadusi. Neid on arengumaades rohkem ja tänu neile kohtab seal ka vähem
originaalsust ja uusi innovaatilisi ideid. Paljus tänu neile pole ka Eesti siiani leidnud oma
nissi.
annaabi.ee 
