Kersti Merilaas
sisendusjõule eesti eleegilisest luulest vähe võrdset kõrvale leiab: ,,Jälle seisab see poiss",
,,Lontmaakrid", ,,Käolina", ,,Võilillemäng". Nende luuletuste kuulutusjõud: ,,Kesta! Püsida!
Põleda!" on tugev ja väljendus klassikaliselt selge ning veenev, nõnda et tragism taandub
püsiva vastupanu elujõu ees:
VÕILILLEMÄNG
Mõistmata midagi küsida,
teadmata - vastust kas ongi,
püsida, püsida, püsida,
kuulata kolmandat gongi,
keset soovulmade pudemeid,
maailma madalrõhku,
puhudes võilille udemeid
äikese-eelsesse õhku.
,,Võilillemäng" ja ,,Käolina" on õnnestunud temaatilised variatsioonid ,,Rannapääsukesele",
küll vähem romantilised, vähem eepilised ja tumehäälsemad, ent sõnumilt sama lihtsad ja
olulised.
,,Maantee tuulte" valguses osutub kogus ,,Antud ja võetud" olulisemaks pigem luuletaja
endaksjäämine kui muutumine, pigem noorusluule tundejõu tume sügavnemine kui
teisenemine.
annaabi.ee 
