OH- ioonid aluse katioonidega, moodustades vastava nõrga aluse. Lahusesse jäävad üle vabad H+ ioonid, mis tekitavad happelise keskkonna. Kuna mõnede soolade lahused võivad olla tugevalt happelised või aluselised, tuleb seda arvestada ka nende kasutamisel igapäevaelus. Happeline soolalahus võib riietesse teha auke, nahale sattudes aga tekitada soovitushaavu 73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid,
Nõrga aluse soola hüdrolüüsi korral seostuvad vee molekulide lagunemisel tekkinud OH- ioonid aluse katioonidega, moodustades vastava nõrga aluse. Lahusesse jäävad üle vabad H+ ioonid, mis tekitavad happelise keskkonna. Kuna mõnede soolade lahused võivad olla tugevalt happelised või aluselised, tuleb seda arvestada ka nende kasutamisel igapäevaelus. Happeline soolalahus võib riietesse teha auke, nahale sattudes aga tekitada soovitushaavu. 73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? a) Temperatuuri tõstmine, entroopia(tahke < vedel) b) Temperatuuri alandamine 75