Mees kes teadis ussisõnu analüüs
nad olla seal ja kukkus pikkali kaotades teadvuse.
Depressioonis põdes Leemet mitu kuud, ei olnud tahet ega mõttet paremaks saada.
Siiski lõpuks tõusis voodist, palus emal mitte suur asja sellest teha ja teda vaid rahule
jätta, oma tõusudel läks ta pikkadele vahest päevi kestvatele rännakutele. Kord jõudis
ta ka metsa äärele, seal nägi, et Magdaleena ja mõned teised küla naised olid lambasid
karjatamas, Johannese soovitsuel kaitsesid nad neid pannes ühe pikka vöö ümber
metsa tukka, et halvad elajad ei tuleks lambaid murdma. Leemet surus end maa
lähedale, et teda ei märgataks ja vaatas tundetult pealt kuidas küla naised lahkusid ja
hundid lamabad vööst hoolimata mõrvasid ja metsa tirisid. Kui küla elanikud
hädaldases tagsi tulid mõistmata miks vöö ei aidanud seletas Johhaness,et tegemist oli
libahundiga, selle vastu ei aita tavaline vöö ja, et ta läheb tarkatelt munadelt nõu
libahuntide vastu
annaabi.ee 
