Raamat, vanaaegne mõnuaine
ellu viia. Reaalsest elust otsekohest ja ilusatamata tõde kirjutada pole ju eriti kerge ja
riskivaba. Nimekirjas, mis vanaema mulle andis, on kakskümmend viis raamatud, neist
kakskümmend kolm on mul läbi. Tänu nendele raamatutele on minu ellu tulnud palju rohkem
positiivsust, tarkust, tähelepanelikkust ja mõnu. Võib olla saan raamatutest mõnu teisel moel
kui vanasti videvikul või laterna valgel lugedes kuid just vanalinn, Toompea ja üks hea raamat
ühe hea inimese poolt soovitatuna pakub mulle täpselt seda mõnu mida igasse päeva igal
inimesel tegelikult vaja on.
Raamatud on muutunud avatumaks, kirjutajad julgemaks aga seda kõike sellepärast, et meie
endi elud on muutunud karmimaks. Meie, inimesed, oleme raamatute tegelased ja kui me
tahame raamatutest saada mõnu ja positiivsust siis peame me ise vastavalt elama. Peame
elama nii, nagu me raamatust seda lugeda tahaksime, sest keegi teine paneb kirja meie elud