A.dumas Kolm musketäri terve raamat
väänlev Brisemont.
Surnukahvatu Planchet ja Fourreau püüdsid teda
447
aidata, kuid oli ilmne, et iga abi on asjatu -- surija kõik näojooned tõmblesid
agoonias.
«Ah!» hüüdis ta d'Artagnani nähes. «Ah, see on hirmus! Arvasin, et te annate mulle
armu, aga nüüd te mürgitate minu!»
«Mina!» hüüdis d'Artagnan. «Mina! Õnnetu, mida sa seal ometi räägid!»
«Ma räägin, et teie andsite mulle veini, ma räägin, et teie soovitasite mul seda juua,
ma räägin, et teie tahtsite mulle kätte maksta, ma räägin, et see on kohutav!»
«Ärge sellest midagi uskuge, Brisemont,» ütles d'Artagnan, «ärge seda uskuge, ma
vannun teile, kinnitan teile...»
«Oo, kuid jumal on olemas! Jumal karistab teid! Mu jumal! Et ta kannataks kord nii,
nagu mina kannatan!»
«Evangeeliumi nimel,» hüüdis d'Artagnan surija poole sööstes, «ma vannun teile, ma
ei teadnud, et vein on mürgitatud, ja ma ise kavatsesin seda juua nagu teiegi