Need lapsed olid juba eelmisel aastal õdedel vendadel järgi käies võinud nina rühma ukse vahelt sisse pista ja õpetajatega sinasõbraks saada. Seega olime meie õpetajad ja lapsevanemad juba eelnevalt tuttavad. Lastel oli võimalus käia ka lasteaia õuel koos emaga mängimas, tutvumas teiste laste ja õpetajatega. Esimesel kevadisel koosolekul saime lähemalt tuttavaks kõigi lastevanematega. Tutvustasime rühmaruume, mänguasju, rühma elu-olu ja päevakorda. Soovitasime vanematel juba kodus lapsi lasteaia päevakavaga harjutada. Kuulasime ära lastevanemate mured ja kartused, lohutasime neid ja andsime lugeda erialast kirjandust lasteaiaga kohanemise kohta. Panime südamele, et kõige tähtsam on vanemate endi positiivne suhtumine lasteaeda. Rõhutasime, et lasteaiaga harjumiseks on vaja võtta aega, lapse päev peab algama rahulikult ja kiirustamata. Esimestel päevadel tulid lapsed lasteaeda ainult mõneks tunniks hommikupoolikul, koos ema või isaga
magamamineku rituaale, mis saaksid teda rahustada ning aidata öösel rahulikult magada. Veel üheks tõsiseks probleemiks patsiendi ülekaal seoses tasakaalustamata toitumisega. Selgitasime patsiendile kehakaalu langetamise vajalikkust ning seda, et tuleb igapäevaselt süüa ettenähtud kaloraazi piires. Päevasest energiat 15% valgud, 30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Õpetasime patsiendi arvutada individuaalse päevase kaloraazi seoses tema vanuse-, pikkuse- ja kehakaaluga. Soovitasime süüa regulaarselt päeva jooksul 5 korda väikestes kogustes, süües õhtul kergemat toitu. Julgustasime liikuma ja võimlema arvestades patsiendi tervislikku seisundit. Teaduspõhine allikas teatab veel seda, et puu- ja köögiviljadel on ka vererõhu alandav toime ning see, et liigne soola tarbimine ka kõrgendab vererõhku. Soola soovitatav päevane tarbimiskogus naistele on kuni 5g. Arvan, et need teaduspõhisest
annaabi.ee 
