Eesti raha 1918-2011
Valitsuse otsusega volitati välisminister Karl Robert Pustat pöörduma Rahvasteliidu
Finantskomitee poole palvega kutsuda Eestisse eksperte ja toetada välislaenu andmist
Eestile. Rahandusega käis tutvumas mitu eksperti, kes kinnitasid 1924.aasta suvel võetud
suuna õigsust. Laenuküsimuse lahendamine jäi aga mitmetel segastel põhjustel venima.
8.detsembril 1926 kirjutas rahaminister Leo Sepp alla Finantskomitee heakskiidetud
laenulepingu protokollile. Selles dokumendis soovitasd Rahvasteliidu Finantskomitee
Eestile uut rahaseadust, emissioonipanga põhikirja reformi, riigikassatähtede ja riigi
kulla-ja valuutatagavara üleandmist emissioonipangaga ja välislaenu. Viimase suuruseks
fikseeriti 1,35 miljonit naelsterlingit.
Seejärel esitati vastavad seadused Riigikogule, kes võttis 3.mail 1927 vastu välislaenu
seaduse, riigikassatähtede emissiooni lõpetamise seaduse ja rahaseaduse ning Eesti Panga
uue põhikirja, mis jõustusid 1.jaanuaril 1928
annaabi.ee 
