Anna Haava
toodang lapsepõlvekodu kekskonnas, talupojaühiskonna tõekspidamiste
tüüpides ja keeles. ,,Lainete" värsinovellid ja humoreskid ei jõudnud
ammendada kirjaniku südamelähedast ainet ja see sadestus kergelt kujus
võtvais jutukestes, mis liitusid proosaraamatuks ,,Väikesed pildid
Eestist"(1911). Ilma nõudliku valikuta on siia koondatud erisuguse
tasemega üksteist pala. Sümpaatse ning lootustandva teosena meenutati
,,Väikesi pilte" veel aastakümneid hiljem ja kirjanikul soovitai oma
mälestuste kirjapanemist jätkata. 30-ndate aastate keskel püüdiski Haava
anda lisa samas laadis, kuid segavask teguriks sai kontsentratsiooni
nõrkus. Mälestustekangas valgus laiali kõrvalistesse üksikasjadesse ja
on säilinud 600-leheküljelise käsikirjana.
Vormi osas saavutas Haava oma noorusluules väljapaistva musikaalsuse.
Ta looming on saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Anna Haava
luulekogud- ,,Luuletused"1 1888; ,,Luuletused"11 1891; ,,Luuletused" 111
annaabi.ee 
