Ringhäälingu ajalugu
mehhaaaniline.
1927. hakati pidama kontsertloenguid. Võrdlemisi vähe oli eesti muusikat, polnud algupäraseid helitöid.
1937. otsustati iga nädal pakkuda kuulajatele vähemalt üks ooperietendus.
Seoses riigistamisega paranes materiaalne olukord, mis võimaldas osta uusi muusikariistu, heliplaate, ette
kanda teoseid, mida enne tehnilistel põhjustel ei saanud. Algas fonoteegi laiendamine.
1934. hakati juurutama soovikontserti, selle populaarsus kasvas ruttu, kõige enam sooviti eestikeelset
muusikat, samal ajal korraldati ka esimene orkestritööde võistlus, mille eesmärk oli saada kerget ajaviitemuusikat.
1936. hakati plaadistama eesti muusikat: saavutati olukord, kus kaks päeva järjest suudeti mängida ainult
eestikeelset muusikat.
Tehti küsitlusi tagasiside saamiseks. Korraldat koostööd teiste maadega, Raadioleht komenteeris helindeid,