Eesti Nõukogude võimu all
aasta 1.detsembri
riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne
1940.aasta juunit 120-130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas Johannes Varese valitsuse
sisekaitseülem Harald Haberman Eesti Kommunistliku Partei keelustamise 4.juulil 1940.
Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis ÜK(b)P Poliitbüroo 10.märtsil 1941 vastu
otsuse ÜK(b)P allorganisatsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovijatena
esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu
võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust.
8.oktoobril 1940 nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolsevike) Parteiks
(EK(b)P) ja ÜK(b)P Keskkomitee otsusega sai EK(b)P Üleliidulise Kommunistliku
(bolsevike) Partei allorganisatsiooniks. Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus
parteiga ka "ebasoovitavaid inimesi". Juba 1940.aasta novembris-detsembris toimus