Majanduse konspekt
vasikad, praaklehmad, sõnnik
10 1919a Eesti Vabariigi maarereform. Ühe mõisa keskmine pindala oli 2113 ha. Talupojad
kasutasid eraomandina 42% maafondist, keskmine talu 34,1 hektarit. Talumaade osatähtsus oli
Põhja-Eestis väiksem (38%) kui Lõuna-Eestis (45%). Talunike eraomand koos rentniku
mõisamaade rentimisega moodustas 1917a 55,3% Eesti territooriumist. Eesti Maareformi
Seadus (1919.10.okt)
2 hobuse asundus keskmiktalud ja 1 hobuse väikekohad.
Alguseks 1944a Kolhoosnik/soovhoosnik võis pidada Eesti NSV-s 0,6-0,25 ha õueaiamaad,
omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu.
Nõukogude võimuperioodi viimasel aastal (1990) oli Eesti NSV-s kolhoose 206 keskmiselt 7342
ha, sovhoose 119 keskmise suurusega 7081 ha. Viimaste maadel oli veel 25 ühistut (keskmiselt
3920 ha) taluseadusega vormistatud 2339 talu (keskmiselt 26,5 ha) vormistamisel oli veel 1334
talu (25,5 ha) maakasutus 34 000 ha maal.
annaabi.ee 
