Veekogu asub jääpanga sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega. Valgejärve läbib aeglane põhjaveevool, mille varud täienevad Meenikunno raba äärealade nn. neelulehtrite kaudu. Järve vesi on SO4-CI koostisega, happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l. Kuulub suhteliselt madalate kihistunud vähetoiteliste järvede hulka, mille tase oleneb soovee maasisest juurdevoolust. Valgjärves kasvab suurel hulgal vesilobeeliat ja järvelahnarohtu. 7 Joonis 3. Valgejärv Järve fütoplankton on hulgalt vähene. M. Pork ja V. Kõvask on valgjärvest leidnud rohkesti haruldasi räni ja ikkesvetikaid. Põhjaloomastik on hulgalt keskmine ja sisaldab üht haruldast väheharjasussi. Põhjas esineb järvekäsn. Viimasel ajal on Valgjärve seisund halvenenud. Vee läbipaistvus on varasemaga (8,8m)
Rabamulla toiteväärtuse üheks iseloomustavaks näitajaks peetakse turba lagunemisastet. Mida rohkem on turvas lagunenud, seda suurem on ka turba tihedus ja seda enam on temas tavaliselt toitaineid. Turba kõrge happelisus halvendab aga mullas mikrobioloogilist tegevust ja seega ka orgaanilise massi lagunemist ning mulla viljakuse tõusu (Valk 2005: 65). Puude kasvule soodustavalt mõjub rabade kuivendamine. On rohkesti andmeid, mis näitavad puude kasvu sõltuvust soovee taseme sügavusest. Mida maapinna lähedasem on rabavesi, seda halvemini kasvavad puud. Kõige kõrgemad rabamännid kasvavad kõige sügavama veetasemega rabaosades ja vastu pidi. Mida maapinnalähedasem on rabas veetase, seda maapinnalähedasem on ka puude juurestus ja seda viletsam on nende kasv. Uurimused on näidanud, et kuivendamise järel puude juurestussügavus suureneb ning omakorda puude kasv paraneb (Valk 2005: 89).
annaabi.ee 
