Eesti 20. sajandi algul ja iseseisvumine
sakslaste dessanti tõrjuma, kuid operatsioon ebaõnnestus ja kaks pataljoni langesid pea täies
koosseisus sakslaste kätte vangi. 1918. aasta veebruaris, Eesti iseseisvuse väljakuulutamise
ajal, oli polk Haapsalus.
I Eesti Diviis- 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse alampolkovnik Jaan Soots, kes asus
diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. Jaan Soots ei olnud
diviisiülem kaua, enne jõule asus diviisiülema ametikohale alampolkovnik Johan Laidoner ja
Sootsist sai staabiülem. Hiljem aga alampolkovnik Andres Larka.
Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu,
mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suur-tükiväebrigaadi,
ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist.
Maanõukogu 15. novembri otsused. 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu
2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
annaabi.ee 
