Eesti madalikud
pära stjääa e g s e l perioodil pikka ae g a ve e g a üle ujutatud . Maastike areng on siin
tänapä e v a ni ots e s e lt se otud Võrtsjärv e ja Emajõ e g a ning selle üle mjo ok s u
lisajõg e d e g a . Ala läbivate Põltsa m a a , Pedja ja teiste jõg e d e alamjo ok s u d , sa m uti
Emajõ e üle mjo ok s on väga looklev ate säng or g u d e g a ja paljud e sootid e g a .
Ulatuslikel üleujutusalad el esin e v a d luhaniidud ning lodu ja mad al s o o m e t s a d ,
suure m at e jõg e d e kaldavallidel kasvav ad laiguti laialehis e d lam mi m et s a d .
Madaliku põhjao s a st jääb osa Alam Pedja Loodu sk aits e al a s s e , mis on kõig e
hõre d a mini asu statud piirkond Eestis. Võrtsjärv e mad alikust on ligi pool
soo stunud , se et õttu on haritavat maa d väh e ja asu stu s hõre .