Eesti geoloogiline ehitus
omastada vees lahustunud hapnikku, hästiarenenud juurestik, valdavalt
vegetatiivne paljunemine. Kuivadelt kasvukohtadelt pärinevatel puhmastaimedel
(sookail, kanarbik, küüvits, hanevits) õhukude pole, nende juurestik paikneb
pindmises, õhurikkas kihis ja soopinna kasvades tekivad nende vartele lisajuured.
Soos püsib veetase pinna lähedal ja harva sügavamale kui 0,5 m. Hooajaline kõikumine võib
olla kuni 1 m. Samas on sootaimekooslused tundlikud aasta keskmise veetaseme
kõikumise suhtes, juba 5 cm ühesuunaline muutus pika aja jooksul (5-10 aastat)
võib olla piisav, et üks taimekooslus asenduks teisega. (Näide Kirde-Eesti
soodest, kus kaevanduste tõttu põhjaveetase on langenud.)
Soode taimkatte liigilise koosseisu määrab põhiliselt vete toitelisus. Kui soo saab enamiku
toitaineid nõlva-, pinnase- või põhjavetega on tegemist minerotroofsete soodega.
annaabi.ee 
