Eesti okaspuud
kasvada nii kuival mullal, kui ka rabas. Kõige meelsamini kasvab mänd vett hästi
läbilaskval värskel saviliivmullal (Kaevats, 1992). Samas võib ta kasvu piirata
valgusepuudus ja seetõttu hämaras kuuse- võ lehtmetsas me teda ei kohta (Harilik mänd,
2011).
Kõige rohkem on Eestis pohla-, mustika- ja kanarbikumännikuid. Samblikumännikuid ja
jänesekapsamännikuid on vaid 4% ning kõige väiksema osa moodustavad loomännikud
(ligikaudu 3%). Soosutunud aladel ja soodes kasvab umbes 1/3 Eesti männikutest. Eesti
kõige kõrgemad männid kasvavad Järvseljal (Tamm, 2001).
1.4. Koht ökosüstemis
Mänd on toiduobjektiks paljudele loomadele: okastelt võib leida putukavastseid, koore alt
üraskeid, kõrgelt võrast käbilindu ning musträhni. Männiokkad on toiduks ka metsisele.
Suvel veepinnale langevast õietolmust toituvad kalad. Männijuured moodustavad
annaabi.ee 
